Esimesed muljed üldkirurgia osakonnast

Lõpuks leidsin oma tee siia blogisse, et Teile oma kirurgia praktika emotsioonidest rääkida. Esimene päev oli tõesti väga segadusttekitav. Läksin hommikul kell 7:00 kohale ja selgus, et minu juhendaja tuleb alles pärastlõunasesse vahetusse ning siin keegi inglise keelt väga ei räägi. Mulle öeldi, et ma tuleks pärastlõunal tagasi, aga kui ütlesin neile, kus ma elan, siis nad ikkagi otsustasid, et võin jääda. Tegin hommikul arstidega visiiti, kes seletasid mulle patsientide haiguslugusid ning ülejäänud hommiku veetsin ühe kõige vanema õega osakonnas. Ja just see viimane ajaski mind nii vihaseks! Just sellepärast, et see õde tegi oma asju nii lohakalt ning üritas mind ka veel ümber õpetada. Patsiendile oli vaja manustada infusioonravi ning kuna tal ei olnud hetkel mingit ravi peal, siis hakkasin süstlasse füsioloogilist lahust aspireerima, et kanüüli loputada ning see õde hakkas minuga pahandama umbes, et mis ma teen, seda pole vaja jne. Üritasin talle siis seletada, miks ma seda teen, aga kuna ta ei saanud aru, siis ma loobusin ning lasin tal selle endal ära teha. Ja siis ta ühendas selle infusioonisüsteemi kanüüliga, mis oligi ummistunud ning siis väänas seda infusioonisüsteemi igatipidi, et kuidagi loputust teha. See võttis päris tükk aega ning lõpuks ikkagi töötas kanüül halvasti ehk ravim tilkus väga-väga aeglaselt. Vot see on põhjus, miks ma tahtsin loputust teha - et olla kindel, et kanüül on veenis ning ei ole ummistunud ja et ravim hakkaks kohe korralikult tilkuma. See oleks võtnud poole vähem aega, kui tema süsteemivooliku väänamine või mis iganes see oli. Ja siis läksime järgmise patsiendi juurde, kellele oli vaja teha subkutaanne süst ja kui ma hakkasin õlavarrel nahavolti võtma näppude vahele, näitas tema mulle deltalihast, umbes, et pean sinna tegema!! Ja siis ma vaatasin talle otsa ja ütlesin, et ee.. see on ju subkutaanne süst, naha alla. Peale seda lõi ta käega, umbes, et ah tee see süst ära. Ühel patsiendil oli vaja kanüül teisele käele panna ning kui ma ütlesin, et ma olen siin ainult ühe korra seda proovinud ning siis ka ei õnnestunud, et äkki teeksid selle ise, lõi ta jälle käega ja ei teinudki seda! Geriaatrias küll minu juhendaja vahetas alati kanüüli kohe ära, kui selleks vajadus oli. 

Veel mõtteid kirurgia osakonnast:

• Osakond on jaotatud kolmeks: punane, roheline, kollane, vastavalt patsientide seisundite kriitilisusele.
• Kui esimest korda palatisse läksin, ehmusin päris ära, sest patsiendil oli hästi palju dreene ja kateeter ning kõikide kotid olid põrandal täiesti suvaliselt laiali ning mõni kott oli isegi meetri kaugusel voodist. Mõnedel patsientidel on siiski kõik kotid mingi riidest poekotikese sees. Aga ikkagi - veider!
• Siin osakonnas on kõik voolikud, mis patsiendi küljes on, segamini. Ja mind ajab see nii tigedaks, sest patsiendil endal on ka väga ebamugav ning vaatepilt on kole. Ja nad ei eemalda patsiendi küljest infusioonisüsteemi, kui ravim on läbi. Lihtsalt sulgevad vooliku ning ootavad, kuni uus ravim peale tuleb. Mulle kohe üldse ei meeldi selline segadus! Ja nii ma käingi alati korrastamas seda voolikutesegadust ning eemaldan infusiooni, kui see on läbi saanud.  
• Arstid on väga sõbralikud, eriti need, kes inglise keelt natukenegi oskavad! Alati seletavad mulle kõike patsiendi kohta ning tahavad, et ma küsiksin, kui millestki aru ei saa. Öövahetuses oli üks arst, kelle tütre klassijuhataja on eestlane! Lahe! :)
• Olen olnud 2 öövahetust ning mõlemad on rahulikud olnud. Imelik on see, et kui geriaatrias võis öövahetuses magamisest unistada, siis siin saab isegi paar tundi magada. Geriaatrias oli palju rohkem kontrollimist ja ettevalmistusi järgmiseks päevaks kui siin üldkirurgias.
• Esimesel öövahetusel tegime ja sõime piadinasid, teisel tellisime hamburgerit ja friikartuleid osakonda. Ise sõin ainult burgerit ja nüüd ei taha küll tükk aega mingit burgerit süüa. 
• Õudne, kui palju kohvipause siin osakonnas ühe vahetuse ajal (6h) on! Ei jõua ravimite ringigi sektoris ära teha, kui juba õde ütleb: "Stop! Coffee break!" 
• Siin üldse on vahetuse ajal päris palju igavlemist. Olen nii harjunud, et Geriaatrias ikka 7h kogu aeg käed-jalad tööd täis ja puhata väga ei saanudki. See meeldis mulle palju rohkem, sest see 6h lihtsalt nii venib ja vahest on tunne nagu oleksin juba terve päev praktikal olnud, kuigi on alles neli tundi möödunud.
• Kinnaste kasutamine on siin osakonnas out. Isegi verd võetakse ilma kinnasteta ja ollakse siis ka hoolimatud. Just sellesmõttes, et üks kord minu juhendaja võttis verd ning kuna nõelal ei olnud korki siis pani ta selle lihtsalt neerukaussi ning hiljem otsis sealt veel mingeid asju ja oli NII lähedal sellele patsiendi verega kokkupuutunud nõelale. ÕUDNE!
• Ükspäev nägin, kuidas kirurg ühe patsiendi haava kokku õmbles ning mul vajus lihtsalt suu ammuli, kuidas ta steriilsust rikkus haava puhastades, steriilset "lauda" kattes (lauaks oli patsiendi voodi), instrumente steriilsele linale pannes, kaitsevahendeid kasutades. Ja need õmblused olid ka ausaltöeldes väga koledad ja neid oli niigi patsiendil nii palju seal kõhu peal. 3 haava pikalt ülevalt alla ja kõik nad olid täis ebaühtlaseid ja viltusi õmblusi. Ma olin igatahes väga kurb seda kõike nähes..
• Õnneks minu juhendaja ja üks teine noor õde, kellega olen pidanud asju tegema, ei ürita mind ümber õpetada, vaid saan teha ikka nii nagu Geriaatrias õppinud olen ja teha asju korrektselt! :)

"Always keep a bottle of sparkling wine in the fridge for special occasions.

Sometimes the special occasion is that you’ve got a bottle of sparkling wine in the fridge."

Käisime ükspäev jalutamas ja avastasime ühe mõnusa baari mere ääres, kus juba päeval mängis dj ning tehti mõnusaid smuutisid. Kindlasti lähme ise ka sinna millalgi, kui ilmad veelgi soojemaks lähevad! Sellel päeval ei olnud just kõige soojem mere ääres.

Jala koju tulles kõndisin mööda nö miniturust ja üks arbuus oli lahti lõigatud ning see nägi nii isuäratav välja, et ma pidin selle ära ostma! Kaalus vist midagi 2kg ning maksin selle eest natukene üle 6€. Kallis küll, aga selle aasta esimese arbuusi maitseelamus oli seda väärt! Supersuper hea :)