Info, mis võib päästa inimelu!

Kuna grillihooaeg on kohe-kohe käes (või juba alanud), siis pidasin oluliseks oma blogi lugejatega jagada järgnevat teksti. 

Grillpeol komistas ning kukkus üks naiskülaline. Esmapilgul oli temaga kõik korras ning ta arvas, et see juhtus uute kingade tõttu. Sõbrad aitasid ta püsti ning ta sai uue taldrikutäie grillpala.

Vaatamata kergele peapööritusele otsustas naine pidu jätkata nagu poleks midagi juhtunud. Hiljem helistas tema mees sõpradele ning teatas, et naine viidi kiirabiga haiglasse ning kell 6:00 suri grillpeol saadud ajuverejooksu tagajärjel.

Kui naise mees või sõbrad oleksid tundnud ajuverejooksu sümptomeid, oleks naine veel elus..

Neuroloogid väidavad, et juhul, kui patsient pöördub nende poole ESIMESE KOLME TUNNI jooksul, on võimalik verejooks peatada ning kõrvaldada sellest tingitud mõjud. Oluline ongi selle aja jooksul ära tunda sümptomid ning panna diagnoos.

KUIDAS AJUHALVATUST ÄRA TUNDA?

Sageli on raske ajuverejooksu või -trombi kohe märgata. Inimeste teadmatus võibki saada kahjuks saatuslikuks, mistõttu tekivad haigel ajukahjustused.

Arstid on üksmeelel selles, et ajuhalvatuse võib ära tunda, paludes inimesel teha kolme lihtsat asja:

1. Paluda kannatanul NAERATADA!
2. Paluda kannatanul TÕSTA MÕLEMAD KÄED ÜLES!
3. Paluda kannatanul ÖELDA SUVALINE LIHTLAUSE ilma pausideta (nt: "Täna paistab päike.")

Kui kannatanul on raskusi mistahes eeltoodud ülesande täitmisega, tuleb koheselt kutsuda kiirabi ning informeerida arste tehtud testi tulemustest.

Arstid on täheldanud, et kui inimesed, kes tunnevad nõrkust näolihastes, kätes või neil tekivad kõnehäired, võtavad koheselt ühendust arstiga, võivad kiire diagnoosi korral vältida hilisemaid ajukahjustusi.

Seega, kallid lugejad, pidage need 3 lihtsat asja meeles ning MÄRGAKE OMA LÄHEDASI! Ja seda mitte ainult grillpeol, vaid kus iganes Te viibite!

Oma esimesest päevast üldkirurgiast kirjutan Teile järgmises postituses, mis tuleb ilmselt paari päeva jooksul, kui mul on rohkem selgust. Tänane päev oli kuidagi mööda ning sain päris tigedaks. Kuna ma sain Geriaatrias ikka meeletult positiivse ning arendava kogemuse, tänu millele on nö "latt päris kõrgel", siis on lihtsalt raske leppida millegi halvemaga.

Järgmise korrani!