Peale viite järjestikust tööpäeva on mul lõpuks ometi üks vaba päev. Olgugi, et vahetused on kõigest 7 tunni pikkused, on need väga-väga väsitavad olnud, sest kogu aeg on nii palju teha, et vahepeal pole isegi aega kohvipausiks, rääkimata mingist söömisest. Aga isegi peale väsitavat tööpäeva, olen ma lihtsalt nii õnnelik siin, sest iga päevaga muutun järjest paremaks ja professionaalsemaks. Vahepeal on küll raske ja kurb vaadata patsiente, kes on raskes seisundis ja kohe-kohe lahkumas, mis tuletab mulle meelde, et eelmine nädal suri üks patsient, kelle nime kasutasime, kui juhendaja mulle lauseid õpetas. Aga siiski.. mulle tõesti väga meeldib siin geriaatria osakonnas.
- Läksin patsiendile ravimit manustama ja ütlesin talle itaalia keeles, mida ma talle nüüd annan. Minu juhendaja ja üks teine õde olid samas palatis ühe teise patsiendi juures ja kui kuulsid mind patsiendiga suhtlemas, ütlesid "braaaavooo, Sa meeldid meile!" Neile meeldis minu viisakus, et ütlen alati patsiendile "Teie". Jah, meie jaoks on ju see kuidagi elementaarne, et teietame endast vanemaid ja võõraid inimesi, aga nad rääkisid, et tavaliselt välismaalased räägivad sina-vormis. See teine õde ütles pärast ka ühele arstile, et ma nii hästi patsiendiga rääkisin ja siis arst tahtis ka kohe kuulda mind rääkimas, seega ütlesingi tema kuuldes ka midagi, mida siin õppinud olen.
- Sain juhendajalt hästi palju kiita, sest teen automaatselt asju. Vahepeal palub ta mul midagi teha, aga mul juba tehtud, ainult et ta ei näinud seda kuna see toimus nii kiiresti. Ja alati kui palatist lahkun, kontrollin kõik üle, kas infusioonid ilusti tilguvad ja kas hapniku liitrid on õiged nendel, kes kogu aeg hapnikravi peavad saama.
- Nägin esimest korda epilepsiahoogu. Tore oli näha, et õed reageerisid kiiresti.
- Üks patsient, kes tahab, et temaga inglise keeles räägiksime, on kogu aeg hästi õnnelik, kui me tema juurde läheme juhendajaga. Ütles meile, et armastab meid ja tahab, et me igavesti tema õed oleksime. :D
- Üks patsient tahtis mulle itaalia keelt õpetada ning pakkus kõikidele õdedele väikseid koogikesi.
Eile saime Bulgaaria poisiga kokku ja käisime aperitivol, kahjuks prantsuse tüdruk ei saanudki tulla, sest tal palju tegemist, kuna lahkub juba homme. Aga hästi tore õhtu oli, poiss oli hästi sõbralik ja jutukas. Tutvustas meile vanalinna natuke ja näitas meile head aperitivo ning parimat jäätise kohta! Ta ütles, et erasmuslased korraldavad pmst ülepäeviti midagi, seega, loodame, et saame ka varsti kohtumistest osa võtta ja veel uusi tutvusi! :)
Täna siis nautisingi oma vaba päeva ja no ilm oli ka juba tõeline suve ilm. Meil oli siin mingi üle 20 kraadi vist, sest tõesti.. õhukese pluusiga oli juba nii soe ja läbi retuuside kõrvetas päike meeletult. Läksin vanalinna ja saatsin Dianale sõnumi, et ta tuleks ka peale tööpäeva lõppu. Niisiis olimegi linnas päris kaua jälle ja lihtsalt nautisime ilma.
Kui bussipeatusesse kõndisime, siis kaks meest juba eemalt arutlesid minu vanuse üle. Üks arvas, et ma 18, teine pakkus 20. Neil ikka süda ei andnud vist rahu, et pidid üle küsima, kummal siis õigus oli. Haha :D
Kui bussipeatusesse kõndisime, siis kaks meest juba eemalt arutlesid minu vanuse üle. Üks arvas, et ma 18, teine pakkus 20. Neil ikka süda ei andnud vist rahu, et pidid üle küsima, kummal siis õigus oli. Haha :D
Võtsime Dianaga oma uuest lemmikust kohast jäätist. Ausalt, ma tahaks Teile kõigile saata seda imemaitsvat itaalia jäätist. See on lihtsalt maaaaaailmaaa parim!
Ma küll täna otsustasin, et ma enam ei söö vahvlikoonuses jäätist, sest see hakkab tilkuma ja kõige lõpuks ajasin šokolaadi pükste peale! Haha :D Topsist ikka mugavam süüa.
No comments:
Post a Comment