Viimasest kolmest päevast sai hoopiski kaks. Öövahetust ei pidanudki tegema, kuna praktika tunnid olid niigi juba ületatud. Nii kurb oli geriaatria osakonnast lahkuda, sest seal olid tõesti no nii toredad inimesed. Hakkan neid kindlasti väga igatsema!
- Juhendaja kirjutas mulle super hea tagasiside ka minu praktikaraamatusse. Näiteks kirjutas ta sinna, et ma rääkisin itaalia keeles nii hästi, et tal oli raske patsientidele seletada, et ma ei saa nendest aru.
- Viimasel praktikapäeval oli ka juhus, kus läksin nagu ikka palatisse ravimeid manustama patsiendile ning ütlesin talle tere, küsisin mis ta nimi on ning ütlesin, mida ma nüüd tegema hakkan. Ta hakkas muidugi kohe minuga jutustama, aga ma ei saanud aru ning kui juhendaja lõpuks ka palatisse tuli, ütles ta patsiendile, et ma olen tudeng Eestist ning ei saa aru itaalia keelest. Patsient oli hämmingus, et kuidas ei saa aru, ta ju räägib itaalia keelt! Ja siis juhendaja pidigi seletama, et jah, räägin seda, mida ta mulle õpetanud on.
- Üks teine õde ütles minu juhendajale, et ta peab mulle itaalia keelt õpetama. Juhendaja ütles, et ta on juba õpetanud mind, aga see õde ei uskunud väga. Lugesin siis talle neid lauseid ette, mida ma siin õppinud olen ja siis ta vaatas ka suurte silmadega ja ütles: "Braavo, nii tubli!".
- Geriaatria osakonnas praktikal olles ei möödunud vist küll mitte ühtegi päeva, kus keegi poleks maininud minu pikki juukseid ja kus minu juhendaja poleks pidanud kellelegi seletama, kes ma olen ning kust ma tulen.
- Juhendaja ütles ka, et minust saab küll hea õde! Ka viimasel päeval kiitis ta mind palju, sest tegin kõike hästi ja alati kontrollisin kõik veelkord üle enne, kui palatist välja astusin. :)
Igatahes, mul oli esimest korda terve nädalavahetus vaba! Lootsin, et saan päikest võtta, aga noh.. päike on kuskil udupilvede taga peidus.
Eile sai Dianal ka esimene praktika lõpuks läbi ning otsustasime seda minna natukene tähistama. Läksime vanalinna Cantinettesse. Cantinetteks kutsutakse siin üht osa vanalinnast, kus on hästi palju pubisid/baare. Rahvast oli linnas mega palju, sest eile oli siin mingi püha ja paljud olid välja tähistama tulnud.
Kuna Dianal lõppes vahetus alles kell 21, siis mõtlesin et lähen 21:02 bussiga linna. Bussipeatuses avastasin, et olen jälle arvutist Eesti aega vaadanud ning seega tund aega varem end valmis sättinud. Mõtlesin, et noh nii vara linna ei viitsi küll minna, aga üks väike jalutuskäik mere ääres ei teeks küll paha! Meri on ikka nii mõnus ja nii rahustav. Ja muidugi avanes imeline vaade Riminile! :)
Facebookist jäi meile see pubi silma just nende kokteilide tõttu, mida serveeritakse väikestes purkides, seega otsustasimegi sinna minna. Jõudsime veel aperitivo ajaks ning saime lisaks kokteilidele ka sellise snäkivaagna. Sõin esimest korda elus punast riisi ja see oli nii-nii hea! Ja muidugi see sibulamoos.. nämma! :D
Homsest lähen üldkirurgia osakonda oma kirurgilise haige praktikat tegema. Olen pisut hirmul, aga samas ka põnevil. Olin ju nii ära harjunud juba geriaatria osakonna ja töötajatega. Loodan, et üldkirurgias läheb mul sama hästi kui geriaatrias ja et minu järgmine juhendaja ning töökaaslased on samuti toredad! :)
No comments:
Post a Comment