Tänaseks on juba kuu aega siin Riminis oldud ja see aeg on läinud lihtsalt nii-nii kiiresti! Viimased 3 päeva Geriaatria osakonnas tulemas ja no nii kurb on siit osakonnast lahkuda. Homme lähmegi peale praktikat ülikooli, et teada saada, kuhu osakonda järgmisena minek on.
- Kui ma vahepeal mõtlesin, et no nüüd küll enam siin osakonnas midagi õppida ei ole ja kõik muutub nii rutiinseks siis oh ei.. pidin vaatama üle patsientide haavandid, kas on vaja ravimit vahetada, milliseid ravimeid/plaastreid kasutada, kas muuta kasutatavaid vahendeid või kasutada neid samu, mis juba kasutatud. Ja nagu mu juhendaja ütleb: "Iga päevaga järjest rohkem vastutust!"
- Õppisin ka kasutama natukene nende tarkvara, millega vereanalüüse tellida.
- Muidugi olen ma õppinud palju uusi lauseid, mida patsientidele öelda.
- Üks naispatsient on alati nii rõõmus, kui ma tema juurde lähen ja ta nii ootab, et ma itaalia keeles talle midagi ütleksin. Ja kui ma näiteks veresuhkrut mõõdan, siis loen talle numbreid ükshaaval, sest ma oskan numbreid ainult 1-10-ni praegu ja ta loeb alati minuga vaikselt kaasa, mis on tohutult armas. Ta ütles, et ma olen väga tubli! :)
- Juhendaja alustas juba ka minu tagasiside kirjutamisega ning ta ütles ka, et ma olen siin väga palju õppinud, isegi rohkem asju kui itaalia õpilased siin osakonnas. Kirjutas, et ainuke probleem oligi keelebarjäär, sest minu laused patsientidele olid piiratud, aga siiski olid patsiendid ja nende lähedased rõõmsad mind nähes.
- Siinsed tudengid, kes osakonda tulid, on ka tohutult sõbralikud. Üks tüdruk ikka alati tahab minuga rääkida, et oma inglise keelt arendada.
- Ma ei väsi kordamast, kui tore personal siin on. Alati küsivad, kuidas mul läheb, kas siis itaalia või inglise keeles.
Täna oli meil Dianaga mõlemal vaba päev ja käisime vanalinnas turu peal. Leidsime ka koha, kus müüdi toitu. No nii odavad värsked puu- ja juurviljad olid seal poega võrreldes! Ja siis saime ühe erasmuslasega kokku, hispaania poisiga, kellega siis olime väljas. Käisime jäätist söömas ja rannas. Tema jaoks oli väga harjumatu nii palju jalgsi kõndida, väsitasime ta täitsa ära. Tore oli igatahes! :)
Saime lõpuks teiste erasmuslastega kokku ja käisime Eurodinneril. Palju head toitu ja toredaid inimesi. Alguses oli küll natukene veider, kui sinna jõudsime, sest noh.. mitte keegi ei olnud meid varem näinud, aga meiega tuldi kohe rääkima ja hästi tore õhtu oli. Saime uusi tuttavaid, sõime traditsioonilisi toite, jõime kokteili ja mängisime pinksi.
Need hommikud, kui ei ole kuskile kiiret, on kõige mõnusamad!
Jaa, meil on siin peaaegu, et suvi! Kuigi jah, kohalikud käivad siin ikka veel sulejopedega ringi. Mina naudin küll igat päikesepaistelist päeva ikka täiega! :)
Siin on lihtsalt NIIIIII ilus!!
I'm in love with this city!
No comments:
Post a Comment